16.märts 2010
EMÜ naiskond: Kristina Türk & Margis Sulaoja
Alustasime oma päeva hommikul 9 paiku mil hakkasime Eesti Maaülikoolis varustust kokku pakkima. (Gravimeeter LaCosta Romberg G191 ning RTK GPS Trimble R8) Seejärel suundusime Matkapoodi, kust soetasime jääle minekuks vajalikud "kassid" ning jäänaelad.
Tartust hakkasime Pärnu poole sõitma umbes 11 ajal. (Viljandis wc-peatus, sõõrikubaar ning Rimi)
Enne mõõtmiste alustamist saime Võistes kokku TTÜ meeskonnaga. (Tõnis Oja & Ahti Bloom)
TTÜ- meeskonnal kiire lõunasöök kaldal.
Mõõtmisi alustasime Võistes kaldapunktist (1601). Seejärel suundusime jääle. Varustuse transpordiks olid Tõnis&Ahti ostnud Eco kelgu, millele pakkisime kindlalt LCR ja Scintrexi gravimeetrid (pehmenduseks poroloon), TTÜ meeskonna RTK GPS Trimble5800 ning kotid
vajalike lisanditega (tagavaraakud,märkmikud, jne).
Võib öelda,et ilm oli mõõtmisteks praktiliselt ideaalne.
Ilm oli tuulevaikne, päike paistis ning jääolud olid head. Lumekihi paksus jääl varieeruvalt 0-10cm.
Mõõtmised toimusid mõlema gravimeetriga samades punktides,et kontrollida LCR sobivust jäämõõtmisteks.
Esimene punkt 1602 asus kaldast ? m kaugusel ning tema koordinaatideks oli (?).
Jääl olevatele punktidele navigeerusime käsi GPS-i abil, millesse Ahti oli sisestanud varasematel Pärnu lahe mõõtmistel (?poolt) saadud koordinaadid.
Teine punkt 1603 asus kaldast ? m kaugusel.
Seejärel kolmas punkt 1604, kaldast ? m kaugusel.
Seejärel tegime kordusmõõtmised punktidel 1602 ning 1601.
16:15 toimus LCR-il aku vahetus. Aku vahetuse mõju hilisematele näitudele?
Õhtul ööbimine Jõulumäe Tervisespordikeskuses, kus toimus ka esmane tulemuste arvutamine ning gravimeetrite tulemuste omavaheline kontroll (võrdlemine).
Selgus, et LCRi ja Scintrexi tulemid erinesid üksteisest kuni 0.1 mGal võrra ning seetõttu võis järeldada, et LCR on täiesti sobilik jäämõõtmisteks.
Õhtul sai veel GPS-väliarvutisse sai imporditud ka vanade punktide asukohad, et järgmisel päeval oleks lihtsam.
17.märts 2010
Päeva alustasime Reiu II klassi gravimeetrilise võrgu punktil (nr. 80006). (Punkti asukoht Pärnu maakond, Tahkuranna vald, Tallinn-Ikla mnt. 140.8km-lt 80m idas, talutee kõrval, "Reiu tee".)
Reiu punkti mõõdistasime koos TTÜ meeskonnaga.
Edaspidise töövõimekuse tõstmiseks jätkasime töid kahes eri piirkonnas. TTÜ meeskond alustas mõõtmisi Pärnu lahe põhjaosas ning EMÜ naiskond Rannametsas.
Kaldal alustasime punktis 1701. TTÜ-meeskond andis meile kelgu ning pehmenduseks kasutasime tekki.
Juba kaldal tekkisid väikesed probleemid GPS-seadme TCUväliarvutiga. (Gps kaotas Bluetoothi pidevalt ära (paneelil probleemid emaplaadiga) ning mõõdistamiseks SC programm jooksis kokku (kui lülitada GPS mahamärkimise või navigeerimise toimingule). Õnneks suutsime leida teise lahenduse, nimelt tegime joone ja jälgiseme oma asukohta joone suhtes.
Sisestasime Trimble R8-sse jääl asuva punkti 1118 koordinaadid ning navigeerusime punktile joone järgi.
Jääolud olid taaskord head, oli tuulevaikne aga külm ilm.
Mõõdistasime jääl punktid 1118 ning 1702 ning sooritasime kordusmõõtmised punktidel 1118 ning 1701.
Vahepeal tekkis veidi kriitiline olukord, nimelt auto võtmed kadusid ära. Olukord lahenes kui võtmed leidsime esimese punkti (1118) juurest, mis olid sinna kukkunud taskust kui sai GSM-modemi akut vahetatud.
Akuvahetus LCR gravimeetril oli kell 16:47. Seejärel suundusime oma mõõdetud punkte siduma eelneva päeva maismaapunktiga.
Tegime mõõdistuse punktis 1601 ning seejärel Reiu punktil 80006. Siis kordusmõõtmised punktidel 1601 (Võistes) ning 1701 (Rannametsas).
Õhtu lõpus toimus taaskord päeval sooritatud mõõtmiste põhjal arvutuste läbiviimine ning nende saatmine Tõnisele.
18.märts 2010
Mõõtmisi alustasime 09:02 Orajõe kaldapunktil. Lumi oli üle poole meetri paksune ning pidevalt vajusime läbi lumekooriku. Kuid õnneks oli varustus kelgul ning turvaliselt kinnitatud.
Juba kaldal oli tunda,et tuulekiirus on suurem kui eelnevatel päevadel. Ning juba kaldapunktis oli gravimeeter rahutu.
Alustasime kaldapunktist 1801.
Seejärel suundusime jääle mõõdistama punkte 1100 ning 1090. Mida kaugemale kaldast me jõudsime, seda suuremaks läks tuul. Üritasime küll gravimeetrit rahustada hoides tekki tuulevarjuna, kuid gravimeeter oli väga rahutu ning korralikult lugemeid võtta oli praktiliselt võimatu.
Siiski võtsime nii täpselt lugemid kui suutsime, nende kõikumise skaala oli ikka päris suur.
Tulemuseks oli ? mGal vahe mõõtmiste vahel.
Jõudsime selgusele, et suure tuulega pole mõtet LCR gravimeetriga jäämõõtmisi üritada.
Mõõtmistäpsus on kehv ning tulemite saamiseks tuleb jääl väga pikka aega seista ning külmetada (tuleb oodata seni kuni tuul täielikult vaibub).
Kuid mõõtsime siiski ka kordusena kaldapunkti 1801 ning seejärel Kabli97 põhivõrgu punkti.
Tegime ka kordusmõõtmised punktidel 1801, Kabli97 ning 1601 (Võiste).
Tartusse tagasisõitu alustasime u. 18.15.
23.märts 2010 Mõõtmised Riia lahel (Ehk Kuidas Tartu naised Lätis käisid)
Seekord koosnes Eesti Maaülikooli grupp kolmest isikust: Kristina Türk, Margis Sulaoja ja Mihkel Neeme.
Mihkli võtsime kaasa kui kogemustega jäälliikuja ning isiku,kes oskas kohalikele tutvustada,millega me tegeleme.
Alustasime Tartus oma päeva varustuse pakkimisega ning peale 9 saime ka Pärnu poole teele.
Mõõtmisi alustasime Ikla97 punktil. Ilm oli tunduvalt soojem kui eelneval nädalal. Kuid taaskord oli tõusnud tuul, mis muutis meie LCR gravimeetri väga tundlikuks ning rahutuks (mõõtmise jääl taas võimatuks).
Seejärel jätkasime mõõtmisi juba Lätis, täpsemalt Salacgriva gravimeetrilisel punktil. Punkt asus kiriku trepil. (Mistõttu ka kohalikud töötajad tulid kohe uudistama,et kellega on tegu ning mistõttu me nende trepil askeldame.)
Edasi läks sõit ranniku poole, ligipääsu otsimine 1075 punktile võimalikult lähedale. Kaldapunkti valisime Kapteinu osta juurde (Läti keelest ümbertõlgituna Kapteni sadam). Antud kohast oli kõige parem ligipääs rannikule.
Kaldal mõõtsime punkti 2301. Ning tekkis taas kord probleemid RTK GPS seadmega aga seekord GPRS-andmetega. Selgus, et kooli GSM-kaart ei toeta väljaspool Eestit GPRS-sidet. Probleemile lahenduse leidsime kui Kristina pani oma kaardi GSM-modemisse ja tundus, et andmed nagu hakkavad tulema aga ikka ühenduse loomisel katkes ühendus ära Trimble VRS Now võrguga. Sai proovitud mitmeid kordi aga ikka Läti GPRS-s ei suutnud andmeid võrgust GPS-i toimetada. Järgmisena tekkis mõte, et Nigula looduskaitse alal on üksik püsijaam „Reinu“, küsime selle jaama ip aadressi ja pordi ning sealt jõudsid parandid GPS-i ja GPS oli mõõtmiseks valmis.
Seejärel seadsime sammud jääle. Olukord oli nädalaga võrreldes tohutult muutunud.
Lumest olid alles vaid väikesed lumega kaetud ringjad alad ning ülejäänud laht oli selge jääpind.
Kui me Kristinaga lumekoorikul ei märganud "kasside" suurt kasutegurit,
siis jääga oli "kasside" olemasolu väga oluline.
Jääl planeerisime mõõta vana punkti 1075. Kuid tuul oli suur ning gravimeeter väga rahutu.
Järjekordselt oli lugemi võtmine tõeliselt keeruline. Kristinal õnnestus küll paar lugemit võtta, kuid need tundusid kahtlase väärtusega (mis nii ka oli).
Kuid järjekordselt tõdesime, et tuuline ilm ei sobi LCR gravimeetriga töötamiseks.
Sidusime mõõdetud punktid Salacgriva ning Ikla97 punktiga.
Õhtul Jõulumäel vahetasime oma muljeid TTÜ meeskonnaga. Arutasime ka päeval olnud mõõtmistingimusi ning ka TTÜ meeskond (Ahti& Erkki) tõdesid, et ka Scintrexiga ei ole hea mõõta nii tuulise ilmaga.
Õhul sai ka nõu Tõnise käest gravimeetri osas, mida planeerisime katsetada hommikul.
24.märts 2010
Hommikusöök kell 9.00- seekord siis Ahti soovitud pudru.
Et kaks viimast mõõtmispäeva oli tuksi läinud, otsustasime gravimeetri tundlikkust ja summutajat uurida ja katsetada. Tundlikuse kohta andndis Tõnis eelmine päev nõu ja saatis juhendi, mida hakkasime gravimeetri peal katsetama. Katsetuste tulemuseks saime sellise teadmise, et kui paremat poolt tõsta siis gravimeeter muutub tundlikumaks 8-9 jaotist (juhendi järgi oleks pidanud vastupidine efekt toimuma), tavalises asendis 5-6 jaotist.
Tekkis ka kahtlus jääsummuti aktiivse oleku suhtes aga tundus, et see oli ikka aktiivne. Lõpuks järeldasime, et gravimeeter on OK aga tuul oli liialt suur.
Ilm oli tunduvalt paarem kui eelneval päeval ning seetõttu otsustasime korrata eelneva päeva mõõtmisi, startisime kell 11 ajal.
Alustasime taas Kapteinu osta juures olevast kaldapunktist 2301.
Mõõdistasime kaldal punkti 2301. Ning seejärel suundusime jääle. Oli praktiliselt tuulevaikne ning mõõtmiseks hea päev.
Et kindlaks teha, kas antud päeval on mõttekas üldse jäämõõtmisi sooritada, mõõdistasime kaldast paarsada meetrit eemal ühe uue punkti. Punkti nr panime 2401. Gravimeeter käitus meiega suhteliselt viisakalt ning seetõttu otsustasime mõõtmisi jätkata (see kogemus tekitas hea positiivse oleku).
Jääl mõõdistasime punkti 2302 (1075) ning seejärel ka järgneva punkti 2402 (1059).
Kahe punkti vahel olid jääolud vahel veidi hirmutavad (lõhed ning kerked). Kuid vett jääpeal veel polnud ning seetõttu jätkasime kõndimist. Visuaalsel jälgimisel hindasime ühe lõhe juures jää paksuseks umbes 20cm. Jää oli kahekihiline, pealmine kiht oli u 7-10cm, selle all oli veekiht ning seejärel taas jääkiht (u.10cm).
Tagasi tulles tegime kordusmõõtmised punktidele 2302, 2401 ja kaldapunktile 2301.
Jäält jõudsime tagas 16.00 ning oli vaja veel siduda, et saada suurema usaldusväärsusega andmeid. Samal ajal helistas ka Artu ning tema soovis, et kordaks ka mõõtmisi Orajõe esimesel punktil 1100. Kuna kell oli juba päris palju ja veel oli vaja siduda Läti kiriku trepipunktiga siis tekkis küsimus kas ikka jõuame. Mõtlesime ja otsustasime, et kui me juba nii kugel oleme siis peame selle asja ka ära tegema.
Siis sidusime mõõdetud punktid Salacgriva punktiga 0010 ning tegime kordusmõõtmise punktil 2301 ning suundusime Orajõe punktile.
Orajõele jõudsime kell 17.20 ning kalda punktist 1801 sai tehtud lugemid 17.30 aegu ning suundusime nobedalt punktile 1802 (vana 1100). Tegime ka kordusmõõtmise punktil 1801.
150 m enne kallast sai Kristina ikka merevee ka ära proovida, kukkudes läbi jää põlvini vette. Õnneks oli juba lõpp lähedal ja sai kuivad riided koheselt selga.
Väsinud, kuid õnnelikena asusime kodupoole teele kella 19.30 paiku. Tartusse saabusime kell 22.
